Kronoloogia

Pühapäeval, 22. juunil 1941 algas sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel. Loode-Venemaale tungiva Saksa väegrupi Nord peaeesmärk oli Leningradi vallutamine. Kiiresti hõivati Leedu ja Läti ning jätkati üle Pihkva pealetungi Leningradi poole. Eesti hõivamine oli vajalik Balti laevastiku tõrjumiseks Läänemerelt ja vasaku tiiva kindlustamiseks.

Sellest sõjast sai Eestis 1941. aasta suvesõda, mida pidasid Eesti partisanid okupantide ja nende käsilaste vastu. Usuti, et sakslaste tulek tähendab Eesti Vabariigi taastamist. Sakslaste ootuses asuti hävitama terrorivõimu tugipunkte ja kinni püüdma endisi võimumehi. Tartumaal algas metsavendade vastupanu 2. juulil Ahjalt ja 3. juulil Alatskivilt. Ka Tartus koonduti saladuskatte all.

Omakaitse 3. kompanii poolrühm lõunaootel Välgi k. juures metsaserval,1941. ERM Fk 972:35
Omakaitse 3. kompanii poolrühm lõunaootel Välgi k. juures metsaserval,1941. ERM Fk 972:35

Saksa Wehrmacht ületas Eesti piiri 7. juulil. Taganev Punaarmee jättis Lõuna-Eesti maha ilma tõsisema vastupanuta, sakslaste edasitung peatati alles Emajõe – Matsalu lahe joonel. Juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn. Sõjategevuse käigus sai linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi.

Ilmselt kõige põhjalikuma ülevaate 1941 aasta suvesõja sündmustest Tartus leiab professor Herbert Lindmäe raamatust “Suvesõda Tartumaal 1941”. Järgnevalt sündmuste kronoloogia ja viited 1942-1943 aastal ilmunud artiklitele.

1. juuli
– Tartus on vastupanuliikumisse kaasatud umbes 150 meest.
– Loe Karl Talpaku kokkuvõtet vastupanuvõitluse kujunemisest Tartumaal

2. juuli
– Saksa lennukid pommitavad esmakordselt Tartu lennuvälja.
– Kutsealuste mobilisatsioonikutse järgmiseks päevaks
– Hakatakse kindlustama Emajõe vasakkallast laskurpesade ja jooksukraavidega. Võetakse maha mõned aastad varem istutatud Emajõeäärne puiestee.

Varemeis Tartu
Varemeis Tartu

3. juuli
– Stalini 3. juuli kõne, milles annab käsu varade evakueerimiseks ja hävitamiseks.
– kutsealuste mobilisatsioon Näituseväljakul.
– Algab nn. “Jalaka liini” ehitus.
– Loe tartlase mälestusi 3. juuli kohta
– Loe “Jalaka liinist”

4. juuli
– Rongid kutsealuste ja poliitvangidega lahkuvad Tartust.
– Algab varade ja vabrikute sisseseade kokku kogumine ja väljavedu.
– EÜS-i liikmetest, korporantidest ja organiseerumata üliõpilastest koosnenud nn. Eesti Tervishoiu Muuseumi (ETM) grupp kohtub arstiteaduskonna ruumides ja paneb paika Tartu vabastamise esialgse plaani.
– Loe tartlase mälestusi 4. juuli kohta

Lodjad Emajõel. Sarnaste lotjadega toimus ka varade evakuuerimine Tartust. TLM Fn 9790:23
Lodjad Emajõel. Sarnaste lotjadega toimus ka varade evakuuerimine Tartust. TLM Fn 9790:23

5. juuli
– Jätkub varade ja elusloomade rekvireerimine ja evakueerimine.
– Linnast evakueeritakse inimesi.
– Hävitatakse Emajõe sadamates asunud paadid ja lodjad mida ei jõutud kasutada varade evakueerimiseks.
– Loe tartlase mälestusi 5. juuli kohta

Tartu ujuksild.
Tartu ujuksild.

6. juuli
– Hävitatakse Ujuksild.
– Tartu sadamast lahkuvad õhtuks viimased laevad ja lodjad.
– Loe tartlase mälestusi 6. juuli kohta

7. juuli

– Õhtuks on valminud ca 10 km Jalaka liinist.
– Õhtul 8 paiku lahkub Tartust Vene lennuvägi, Saksa lennukid ründavad lennuvälja.
– Hävitatakse ja rüüstatakse Tartu ärisid.
– Hilisõhtul jõuab Tartusse taanduv Punaarmee.
– Loe tartlase mälestusi 7. juuli kohta

Tartu telefoni automaat-keskjaama hoone. Foto: Eduard Selleke. ERA 1278.1.326
Tartu telefoni automaat-keskjaama hoone. Foto: Eduard Selleke. ERA 1278.1.326

8. juuli
– Kogu päeva jätkub Punaarmee taandumine läbi Tartu.
– Hävitustöö telefoni automaatkeskjaamas.
– Sõjakomissariaat lahkub J. Kuperjanovi tänava NKVD majast.
– Emajõe vasakkalda kaitseliinid mehitatakse punaväelastega.
– Ilmub viimane Tartu Kommunisti number.
– Kivisillale veetakse puuriidad.
– Loe tartlase mälestusi 8. juuli kohta

9. juuli
– Varahommikul süüdatakse Kivisillale veetud puuriidad, kell 6.37 lendab Kivisild õhku. 2 inimest saab surma ja mitmed haavata. Sillatükid tekitavad palju purustusi ka ümberkaudsetele hoonetele, kogu Tartu külvatakse üle sillakividega.

Kivisilla varemed 31.07.1941, Foto Ed. Selleke
Kivisilla varemed 31.07.1941, Foto Ed. Selleke

– Jätkub punaväe hävitustöö linnas. Kella 12 st vaikivad linna telefonid ja kella 2 paiku kaob vesi ja elekter. Kella 12 ja 1 vahel lastakse Ropka mõisas õhku relva- ja laskemoonalaod. Kell 12:30 lastakse õhku Riia tänava raudteesild. Kella 5 paiku lasti õhku Jänese raudteesild.
– Nõutakse tuletõrjeautode ja kustutusvahendite viimist põhjapoolsele jõekaldale, see jääb tuletõrjujate vastutegevuse tõttu suures osas tegemata.
– Lõunapoolsest linnaosast lahkuvad partei- ja täitevkomitee töötajad
– Esimesed lasud Tartu partisanide poolt tehakse kell 3, kesklinnas saadakse saagiks mootorratas ja püstolkuulipilduja.
– Avastatakse, et Ropka mõisas olevates laskemoonaladudes on jäänud terveks relvi ja laskemoona ning hakatakse seda sealt ära tooma. Kesk tänavale koondub kaks partisanide gruppi. Kesk tänava kandis toimub päeva jooksul mitu kokkupõrget partisanide ja miilitsate vahel.

ERM Fk 972 33 Omakaitse 3. kompanii jagu rännakul luurepiirkonnas Välgi k. lähedal, 1941
ERM Fk 972 33 Omakaitse 3. kompanii jagu rännakul luurepiirkonnas Välgi k. lähedal, 1941

– Partisanide grupid koonduvad päeva jooksul veel Eksporttapamaja juures ja Tähe tänaval.
– Vastupanuliikumise õhtusel nõupidamisel otsustatakse koondada vastupanu juhtimine ETM grupi kätte ja kooskõlastatud vastupanu alguseks määratakse Vabadussilla õhkulaskmine vaenlaste poolt.
– Loe tartlase mälestusi 9 juuli kohta
– Loe Kivisilla õhkulaskmisest
– Loe Karl Talpaku kokkuvõtet 9. juuli sündmustest Tartus

10. juuli
– Öösel toimub mitmeid kokkupõrkeid punaväelaste ja partisanide vahel
– Vangi võetakse üks hävituspataljonilane, kuulatakse ETM hoones üle ja pannakse üle tee NKVD hoone keldrisse kinni
– Hommikul tuli üle Vabadussilla lõunapoolsetesse linnaosadesse miilitsaid, hävituspataljonlasi ja NKVD mehi. Politseihoone ees lasti maha sealt relvi otsinud partisan. Ka Riia maantee kaudu tuli linna punaväelasi. Patrullitakse linnas, otsiti läbi Kaitseliidu hoone ja NKVD hoone. Pärast vangistatud hävituspataljonlase leidmist otsitakse kella 12 paiku läbi ka ETM-i maja.
– Keskpäeval kokkupõrge partisanide ja miilitsate vahel Barclay platsil, mitu partisani sai haavata.

Barklay plats
Barclay plats

– Umbes kella 14 paiku toimus kokkupõrge Soinaste tänava kandis, kus partisanid sattusid Pauluse kalmistu lähedal vastamisi punaste patrullautoga. Punased olid seal tapnud postiametniku, tulevahetuses hukkus üks punaväelane, ülejäänud põgenesid. Partisanid said saagiks läbilastud radiaatoriga veoauto.
– Kella 15 paiku oli kokkupõrkeid Kesk tänaval Side tänava kohal. Üks miilits lasti maha, üks partisan sai haavata. Umbes samal ajal tehti haarang ka Kesk tänava partisanide tugipunktile, haavatuid oli mõlemal poolel.
– Kella 15:30 ajal oli tulevahetus Võru maanteel Pauluse surnuaia juures. Üks punaväelane sai surma ja üks sai haavata, ülejäänud jooksid laiali. Saagiks saadi veoauto.
– Kella 16.30 paiku jõudis Võrust Tartusse sakslaste luuresalk. Miilitsatega kohtuti esmalt Võru tänaval Pauluse surnuaia juures. Taganevatel miilitsatel tekkis kokkupõrge partisanidega Kesk tänava Ropka poolse otsa juures. Sakslaste abiga surmati 2 miilitsat ja 5 võeti vangi.
– Kella 17 paiku hõivasid partisanid Kaitseliidu maja ja heiskasid sellele sinimustvalge. Õige pea saabus sinna ka sakslaste luuresalk, samuti kogunes Riia mäele mitusada partisani. Väiksem kokkupõrge toimus veel NKVD maja juures, lühikese tulevahetuse järel enamlased taandusid. Üle linna kostis mitmelt poolt Eesti hümni. Üle kogu linna lehvisid Eesti lipud.
– Õhtupoolikul toimusid kokkupõrked veel Eksporttapamaja juures. Pauluse surnuaia juures tapeti mitu punaväelast ja saadi saagiks veaauto koos relvadega.
– Õhtul 21-22 paiku lahkusid sakslased linnast, olles enne käinud ennast näitamas ka Vabadussilla juures.
– Kella 10-10.30 vahel lasti õhku viimane kahte jõekallast ühendanud sild, Vabadussild

Õhkulastud Vabadussild 1941. aasta suvel
Õhkulastud Vabadussild 1941. aasta suvel

– Õhtul avasid punaste suurtükipatareid Tartu lõunapoolsele osale süüte- ja kildmürskudega tule. Püssi- ja kuulipildujatuli linnale avati ka jõeäärselt kaevikuliinist.
– Kella 11 paiku puhkesid linnas esimesed tulekahjud.Süütemürsust süttis võõrastemaja Livaadia Emajõe kaldal Kaluri tänav 10. Sealt kandus tuli kiiresti edasi ja haaras peagi kogu kvartali. Samal ajal puhkes tuli kesklinnas Raekoja taga. Süütemürsk tabas kohvikut Toom Lossi 4. Tuli levis ka seal kiiresti ja peagi põles Ülikooli ja Lossi tänaval kümmekond hoonet, nende hulgas kohvik Ateen , kino Central.

Kino “Central” varemed Raekoja taga
Kino “Central” varemed Raekoja taga

– Kella 11 paiku õhtul hakkasid Tartusse saabuma täiendavad partisanide grupid Vorbuselt, Tähtvere vallast, Otepäält ja Nõost. Asuti linna puhastama sinna jäänud punastest ja nende toetajatest.
– Loe tartlase mälestusi 10. juulist
– Loe Tartu purustustest 10.-11. juulil
– Loe Karl Talpaku kokkuvõtet 10. juuli sündmustest Tartus

11. juuli
– Südaöösel süttis Riia tänava alguses, Kaluri ja Riia tänava nurgal villavabrik Estonia. Ülikooli ja Vallikraavi tänava nurgal põles kaks sõjaväeringkonna hoonet. Üheks punaste patareide märklauaks oli ka Eksporttapamaja. Süütemürskudest puhkes tulekahju A- Le Coq-i õllevabrikus Tähtvere tänaval, tuleroaks langes õllevabriku limonaaditehas. Öö jooksul punaste suurtükituli vaibus ja hommikuks suudeti tulekahjudele kesklinnas piir panna.

Võõrastemaja Livaadia hoone
Võõrastemaja Livaadia hoone

– Üle linna seati sisse toitluspunkte ja ambulantse.
– Kesköö paiku saabus partisanidele abiväge Elvast, Nõost, Kongutast, Ropkast Rõngust ja Puhjast, hommikul saabus abivägesid veel Kambjast, Rannust ja Sangastest ja Valgast ja Võrust. Samuti jõudis Tartusse 6 meheline Saksa raudteepioneeride luuresalk. Umbes kella 11 paiku jõudis Tartusse Otepää Vabatahtliku Tuletõrje 30 meheline meeskond koos mootorpritsiga.

ERM Fk 972 32 Omakaitse 3. kompanii poolrühm rännakul luure lähtepositsioonile, 1941
ERM Fk 972 32 Omakaitse 3. kompanii poolrühm rännakul luure lähtepositsioonile, 1941

– Kogu reedese päeva jooksul toimusid Emajõe liinil ägedad kokkupõrked partisanide ja punaste vahel. Toimus linna puhastamine vaenulikust elemendist. Linna komandant Friedrich Kure allkirjaga anti välja päevakäsk, milles kutsuti linnaelanikke üles distsipliinile ning tulekahjude kiirele kustutamisele. Samuti kästi korraldada oma varade kaitset. Kella 22st õhtul kuni hommikul kella 5ni keelati liiklemine tänaval. Relvade omamine oli lubatud vaid registreeritud omakaitse organisatsiooni liikmeil.
Reede õhtuks töötas linnas politseiprefektuur, tuletõrje, haiglad ja sanitaartransport. Korraldati toitlustamist ja sõjaohvrite matmist
– Loe tartlase mälestusi 11. juulist
– Loe Tartu purustustest 10.-11. juulil
– Loe Karl Talpaku kokkuvõtet 11. juuli sündmustest Tartus

12. juuli
– Hommikul kella 10 paiku süttis süütemürskudest kalurikontor Emajõe ääres ja põles maani maha. Keskpäeval külvati linn üle süüte- ja kildmürskudega. Mürsud tabasid Aia 46 Ülikooli instituutide hoone õuel paiknenud maja, Mellini erahaiglat Aia 36, Kaitseliidu maja ja selle kõrvalhooneid.

Riia mägi. Tulekahju Kaitseliidu majas. 1941.
Riia mägi. Tulekahju Kaitseliidu majas. 1941.

– Tulekahjud olid Lutsu tänaval ja Võidu tänaval. Umbes kella ühe paiku päeval puhkes tulekahju aadressil Tähe 56 ja tuli levis sealt kiiresti edasi majadele Tähe, Lootuse, Pargi, Koidu ja Päeva tänavale. Süütemürsud tabasid ka Eksporttapamaja. Tiigi tänav 43 juures tabas süütemürsk linavabriku hooneid, tuli levis edasi vaksali ja Maarja kiriku suunas ning peagi põlesid Kindral Põdra, Tiigi, J. Kuperjanovi, Veski ja Kastani tänavad. Tulekahjud selles piirkonnas lõõmasid hommikuni. Õhtupoolikul tabas süütemürsk Maarja kirikut, õhtul kell 10.30 kukkus ümber kirikutorn. Tulekahjud lõõmasid ka ülikooli ümber. Kokku põles Tartus korraga mitusada hoonet, mõned tänavad hävisid täielikult.

1_9_19467396
Varemed Tiigi tänaval. Maarja kiriku varemed.

– Tartusse saabus Saksa armee välikomandant Hans Rosnebruch, kes asus Grand Hotelli Vallikraavi 10. Partisanide staap koliti Riia mäelt Näituseväljakule Viljandi mnt ääres. Esimesed Saksa rindeüksused jõudsid linna 12 juuli hommikul, õhtuks jõuti Emajõe rindejoonele. Sakslasi oli esialgu vaid paarsada meest, rünnaku põhijõud oli suunatud Peipsi taha.
– Saksa suurtükituli hävitas Peetri kiriku tornis asunud enamlaste vaatluspunkti.
– Loe tartlase mälestusi 12. juulist
– Loe Tartu I ja II linnaosa purustustest 12.-13. juulil
– Loe Tartu III linnaosa purustustest 13. juulil
– Loe Karl Talpaku kokkuvõtet 12. juuli ja edasistest sündmustest Tartus

13. juuli
– Öösel kell kolm lõhkes morsk Näituseväljaku paviljonis magavate partisanide keskel, tappes 4 ja haavates mitmeid.
– Punaste suurtükituli Tartu lõunaosale, Pandimajale, Eksporttapamajale, Tartu lauatehasele. Südalinnas tulekahjud Ülikooli ja Kauba tänava nurgal, Õnne tänaval, Kalevi tänaval. Õhtul kella 6-7 vahel sai pihta Tartu Ülikooli võimla. Tulekahjud Tähtvere mõisa abihoonetes.

Õppehoone ja võimla 24.09.1941
Õppehoone ja võimla 24.09.1941

– 13. juulil ilmus Postimehe esimene number.
– Alustati emade ja laste evakueerimist linnast, neid saadeti peamiselt Elvasse ja Otepääle.
– Loe tartlase mälestusi 13. juulist
– Loe Tartu I ja II linnaosa purustustest 12.-13. juulil

14. juuli
– Hommikul algas vaenlase suurtükituli Toomemäele, ülikooli kliinikute piirkonda. Saksa suurtükitulest põlengud Pärmivabriku taga Pärna tänaval.
– Loe tartlase mälestusi 14. juulist
– Loe Tartu purustustustest 14. juulil

15. juulil
– Õhtul kell 9.30 tabas süütemürsk Tartu Turuhoonet, pärast tulekahjut jäid hoonest järele vaid seinad. Samuti põles Aedviljaühisuse veinitehas Puu tänaval.
– Hiigeltulekahjud tekkisid 3. linnajaos ülejõel. Esmalt süttisid Majanduse Ühisuse laod Holmi tänaval, sealt kandus tuli edasi Teguri vabrikule. Peagi põles kogu Holmi, Raekoja, Narva ja Kalaturu vaheline kvartal. Edasi kandus tuli Raekoja, Kalda ja Narva tänava vahelisele alale.

Turuhoone varemed 1941. aastal
Turuhoone varemed 1941. aastal

– Loe tartlase mälestusi 15. juulist
– Loe Tartu purustustustest 15. juulil

16. juuli
– Tulekahju Soola ja Kaluri tänava ümbruses. Õhtul suurtükituli ägeneb, hävib linna elektrijaam Emajõe sadamas (Söögiturg 7).
– Loe tartlase mälestusi 16. juulist
– Loe Tartu purustustustest 16. juulil

17. juuli
– Tulekahjud sadama piirkonnas, maha põlesid Peipsi jõelaevanduse hoone, Riigi metsatööstuse puuhoovi kontor, ülikooli pesumaja Soola tänaval. Lisaks sai tabamuse Grenzsteini maja Lai tn. 1.

A. Grenzsteini maja Toomel. ERM Fk 973:14
A. Grenzsteini maja Toomel. ERM Fk 973:14

– Loe tartlase mälestusi 17. juulist
– Loe Tartu purustustustest 17. juulil

18. juuli
– Põles 150-200 m Tartu sadamakaid.
– Tartu Ülikooli rektoriks määrati Edgar Kant.
– Loe tartlase mälestusi 18. juulist

Vaade Pritsukoja tornist Vanemuise suunas. Foto Ed. Selleke 1941 a.
Vaade Pritsukoja tornist Vanemuise suunas. Foto Ed. Selleke 1941 a.

– Algab äge pommitamine Tartu kesklinnale. Põrast lõunat on tules Seemnevilja Ühisuse maja Võidu 9. Suur tulekahju algas süütemürsust umbes kell 11 õhtul Kauba tänaval majast nr 9. Tuli levis sealt edasi Turu ja Aleksandri tänava poole. Suurtükitulest süttisid mitmed majad Uueturu tänaval. Peagi oli tules kogu Turu, Uueturu, Aleksandri ja Riia tänava vaheline ala, samuti Uueturu, Kauba ja Aleksandri tänava vaheline ala.
– Loe tartlase mälestusi 19 juulist
– Loe Tartu purustustustest 19-20. juulil

20. juuli
– Eelmisel õhtul alanud tulekahjud jätkuvad. Südaöösel süttis mürskudest Kaubahoov, hoone põles täielikult maha. Hommikul kella 11 paiku kandus põleng Võidu tänavalt edasi Jaani ja Kitsa tänava piirkonda, põles Aia ja Kitsa tänava vaheline ala. Tuli kandus ka üle Aleksandri tänava, maha põlesid Maavalitsuse hoone ja Brunhofi apteek Suurturg 12. Samuti süttis Suurturg 12 asunud a/s Kauba Pank maja. Jätkuvalt oli suurtükitule all Eksporttapamaja piirkond.

Varemed Poe tänaval. Kaubahoovi varemed.
Varemed Poe tänaval. Kaubahoovi varemed.

– Loe tartlase mälestusi 20 juulist
– Loe Tartu purustustustest 19-20. juulil

21. juuli
– Südalinn kuni jõeni on maha põlenud, samasugune varemeterägastik vaatas vastu ülejõelt. Kella 11 paiku õhtul suutükituli tihenes, põles Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi võimla ja mõned muud hooned üle linna. 22. – 24. juuli olid linnas võrdlemisi rahulikud.
– Loe tartlase mälestusi 21 juulist
– Loe tartlase mälestusi 22 juulist
– Loe tartlase mälestusi 23 juulist
– Loe tartlase mälestusi 24 juulist

25. juuli
– Keskööst algas enamlaste maruline suurtükituli Tartule, see kestis kuni koiduni. Päiksetõusule selgus, et enamlased on rindejoone maha jätnud. Varahommikul ehitati Turuhoone juurde ajutine hädasild ja partisanid ning Saksa üksused ületasid mitmes kohas Emajõe.

Jõe ületajate dokumentide kontroll 1941 aasta suvel.
Jõe ületajate dokumentide kontroll 1941 aasta suvel.

– Loe tartlase mälestusi 25 juulist

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s